Siim Rahnu
Võin liialdamata öelda, et minu elu ühed parimad paar aastat sai elatud Tatari üliõpilaskodus. See oli unikaalne võimalus kohtuda inimestega erinevatest kultuuridest, osaleda kogukonnaelu korraldamises ja samas pühenduda täielikult õpingutele ja tööle. Kuna töötasin ja õppisin õpilaskodus elamise ajal, siis sain olmeküsimuste asemel pühenduda täielikult olulisele. Minu magistritöö valmis suures osas just nende seinte vahel. Rahu ja vaikus on see, mida sellest majast ja maja ümbrusest palju leida võib.
Samas ei jäänud puudu ka kõigest vaba ajaga seonduvatest tegevustest ja sotsiaalsest elust ning kaaslaste toetusest. Üliõpilaskodu elu võimaldab kaasa lüüa ka kõikides kultuurilistes tegevustes, mida see maja pakkuda suudab – ühisüritused, noorteklubi töö ja laagrite korraldamine, kultuuriõhtud, ühised väljasõidud, hoolitsemine maja ümbruse eest, rääkimata koosveedetud õhtusöökidest ja kohvilaudadest. Sain üliõpilaskodus elatud aastate jooksul tutvusi, mis mind inspireerisid ja mida jään erinevate lugude kaudu meenutama.
Minule, kristlasena ja katoliiklasena, oli ka äärmiselt oluline ja kasulik, et sain suurepärase võimaluse osaleda iga päev missal ja saada vaimulikult juhitud nii preestri kui ka vaimse juhendaja poolt. See ei ole üliõpilaseluga kaasnev kohustus, kuna üliõpilaskodus elas väga erinevate maailmavaadetega inimesi, kuid see on siiski väga hea võimalus igale kristlasele. Paremat võimalust kristlasena kasvamiseks ei oskakski nimetada- elada samas keskkonnas vaimulikega ja samas majas kabeliga. Selline keskkond loob hea palvekeskkonna ja vaimse toetuse.
Aeg on oluline ressurss noore inimese elus – seda annab üliõpilaskodu palju, et tegeleda tõeliselt olulisega, pühenduda tööle ja kasvada ning areneda isiksusena. Ma võin julgelt väita, et pole kunagi varem nii kasulikult oma aega kasutada saanud, kui üliõpilaskodus elades. Saan vaid öelda, et selles majas olin ma tõeliselt hoitud -nii vaimses kui ka materiaalses mõttes. Sel ajal oli vähe vaja mõelda olmeküsimustele, mis on ellujäämiseks siiski olulised (mida õhtul süüa ja kuidas pesu pestud saada). Tatari üliõpilaskodu on väga ilus arenguetapp minu elus, mida jään hea sõnaga meenutama. Olen siiamani Tatari seltskonna suur toetaja ja jäänud suhtlema ka mõne üliõpilaskodu elanikuga. Kuna elu selles majas on seotud tihedalt Opus Dei vaimsusega, siis see kajastub ka tegudes – igasugust tööd hinnatakse kui midagi väga olulist ja pühendumist nõudvat inimese arengus. Samas ei puudu kohe kindlasti ka rõõmsameelsus, naer ja eluterve huumor sellest majast – mulle öeldi kohe alguses, et huumor on selles majas täiesti tasuta.
Andku Jumal Tatari tänavale palju õnnistust inimeste juhtimises, toetamises ja töös kõige olulisemaga – Jumala loodud inimesega.
